Okei, pakkisime kohvrid, jõime viimase kange kohvi ja tagastasime oma õllepudelite ja pitsakarpidega kaunistatud toa. Võtsime metroo juba tuttavasse San Francisco lennujaama, et võtta autorendist hubaselt kitsas ja euroopalik Honda Insight Hybrid ja asuda teele. Pole just päris ameerika muskelauto, aga mis siin ikka jonnida. Kui rannikul temperatuur kuigi palju üle 20-24 kraadi ei kerkinud, siis sisemaale sõites jäi isegi kõikvõimas konditsioneer 33 kraadi taltsutamisega hätta. Õhk muutus kuivaks ja tuuleiili polnud loota kusagilt. Sellele vaatamata jõudsime ca. 250 km kaugusele väikelinna nimega Merced, kus asus meie majutus. Kui keegi mäletab Borati kultuurireisi Ameerikamaale, siis ilmselt on meeles ka vanapaar, kelle juures rändurid ühe öö veetsid (või vähemalt kavatsesid). Kui Borat võitles juutidega, siis siin majas leidub Piibleid üle ühe. Vetsus asjatades seinaga tõtt vahtides leiad palju erinevaid spirituaalselt motiveerivate, inspireerivate ja elutarkade sõnumitega plaadikesi. „Just when a woman thinks her work is done, she becomes a grandmother. But oh, what fun!“ WTF? Milleks seda kusedes hea teada on? Aga see selleks. Mustlaspisaraid me nendega võitlemiseks ei vaja, kuna võõrustajad tunduvad muidu igati toredad ja abivalmid. Isegi jäätist pakkusid.
Homme stardime enne rähni ja kukke umbes poole 7 paiku hommikul to maximize the fun at the Yosemite National Park, kus peaks olema 700 meetrise vabalangemisega juga ja 10-meetrise diameetriga sekvoiad. Saame näha!
Lakers võitis Bostonit veenvalt ja sellega on päev korda läinud.
Pilte tänasest ei tule, sest pilte ei teinud.
adjöö, adjöö. Aita mööda saata öö.`
No comments:
Post a Comment