Friday, June 11, 2010

DAY 13


Hey boy, Hey girl!
Tänane päev möödus Disneylandis, kaaslasteks vennaraas, ema ja tema Obama-vastane vuntsidega sõps, endine rodeobullrider Glen.
No country for old men, nagu välja tuli. Hästi ilus ja värviline ja hästi-hästi palju lapsi. ja nende vanemaid. Kui alguses mõjus mahe holly-jolly taustamuusika iga putka juures isegi meeleolukalt, siis paar tunni möödudes tuli tahtmine oma iPodi järgi krabada. Pargis jautasid väikeste laste( nagu meie) lõbustamiseks ringi disney multikates endale nime teinud tegelased, teiste seas Miki, piilupart Donand, Kupi ja indiaanitüdruk Bock-ahontas, kellega pildi tegemiseks tuli hea mitu minutit järjekorras seista. Enamike karussellide, paadisõidute ja kummitustelosside jaoks olid minu parimad aastad juba kahjuks möödas, aga tsiteerides õpetaja Voltrit, siis parem hilja kui mitte kedagi. Anyways...selle päris-päris õige Disneylandi kõrvale oli rajatud ka teine park Disney´s Adventure Park-nimeline rahvamagnet, kus oli pisut rohkem põnevust isegi meiesugustele vanadele nässidele.
Kui muidu oled sa USAs enne 21. eluaastat sigarettide ostmise vabadusele ja autojuhtimisele vaatama siiski veel tattnina, siis vähemalt mikihiiremaal oli tunne, et pole enam päris esimeses nooruses.
Muinasjutumaale sisenese tekkis kerge sõnavahetus pargi turvatöötajaga, kes väitis, et mustvalged poolalasti naiste fotod minu teesärgil on vulgaarselt ropud ja tekitavad kahtlemata igale külastajale pöördumatu vaimse trauma. Ilmselget on ju kunstiline naisekujutis kolmeaastasele põnevam, kui kogu Disney elutöö kokku. aga mine tea. Mõlema osapoole argumendid kuulatud, alistusin ja tõmbasin käsi rusikas pusa selga. Eks tal vast tegelikult õigus olnud kah, sest olgem ausad, enamike naiste rinnad peaksidki siin maal peidus olema.
Kahe pargi põgusale ülevaatusele kulus umbes kaheksa tundi, mis oligi paras aeg, et sõita Huntington Beachile õhtustama ja õhtust Lakers vs. Boston neljandat vaatlust vaatama, mille Lakers Bostoni kodupubliku(ent mitte minu) rõõmuks kaotas.
#Wallmartist leidsin endale ka lõpuks igatsetud Dodgersi pesapallisärgi. Sellel korral enam mängule ei jõua. ehk järgmises elus.
drugs not hugs,
ja olge tublid!

No comments:

Post a Comment