Tere,
hiline kella üheksane äratus, kerge dušš ja pudru ja kohvi hommikusöök fuajees. Pakkisime juba ei tea mitmendat korda kohvrid ja mahutasime need kenasti oma soliidsesse linnamaasturisse. Pärast tankimist oli esimene peatus Hooveri tammil. Esmapilgul täiesti mõttetu ja asjatult kiidetud-reklaamitud rajatis omas tegelikult ajaloolises ja arhitektuurilises aspektis isegi mõningast tähendust . Enne tammile pääsemist tuli kahtlasematel sõidukitel oma pagasiruumid ja kapotialused avada ja kontrollimiseks ette näidata, sest terrorioht on endiselt siin riigis kõrge. Pakuti ka giidituure tammi sees olevasse elektrijaama, ent 33-dollariline pilet kaalus investeeringukaalul plussid ja miinused veenvalt miinuste poolele.
Sõit jätkus kuni paremat kätt kaljude vahelt hakkas paistma maagiline helesinine järveke, mida ei saanud kuidagi katsumata jätta. Imeilus lomp suppsooja veega. Järvest oli meie reisi viimase sihtkoha- Las Vegaseni veel vaid mõned kümned miilid…
Mul oli suur rõõm ja privileeg sõidutada meie ekipaaž väärikalt linna, kus nii mõnigi kord on laupäeva parem tähistada juba teisipäeval. Esmamulje annab järgnevateks päevadeks vägagi positiivse tunde. Kell on pool 1 öösel ja tänaval on endiselt üle 30-soojakraadne saun.
Viva Las Vegas!
No comments:
Post a Comment