siin Williams, Arizona
väike maanteeäärne kolkalinn täis suuri maastureid ja kaabudega vuntse. "Howdy folks! let's shoot some Indians"-tüüpi linnake.
Tänase päeva eesmärk oli sõita Gran Canyonisse, mis on ka üks seistmest looduslikust maailmaimest. Kõigi juttude ja Wikipediate ja teiste toredate allikate järgi eeldasin sealt 40-kraadist põrgukuumust, null-pilve ja -õhuniiskust. Niisiis, riietasin ennast hommikul ka vastavalt. Õömajast, kus varavalges säras sinine taevas, oli kanjonisse umbes 150km. Kohale jõudes oli aga üllatus suur. 40-kraadi asemel oli temperatuur vaevalt 16 kraadi. Tuul ja palju-palju paksu pilve. päeva peale lisandus vihm ja rahe. Isegi kevadiselt tuuline Kopenhaagen reisi algul oli selle kõrval tühiasi. Kõigele vaatamata olid vaade endiselt nagu 5-euroselt postkaardilt. Homme kui peaks olema pisut loogilisem ilm, lähme sinna tagasi ja matkame mõned tunnid kanjonikatla põhja suunas. Päris põhja ja tagasi jõudmine ühe päevaga ilma eesli või muu ratsuta pole kuigi reaalne. Aga eks homme näis.
Väikelinn Williamsis, mis on umbes 100 km kaugusel kanjonist pidas täna õhtul mingil põhjusel pidu. sõitsid hobukaarikud ja kohalikud tegid tänaval kauboiteatrit. lavakasse ilmselt sisse ei saaks, a mine tea.
#kohalikus raadiosaates võitis mingi sell endale 26-dollarilise sanitaartehnikapoe kinkekaardi. oli õnnelik kuues helistaja vms. aga see selleks
tänaseks kõik ja jätkame homme!
No comments:
Post a Comment