DAY 3

Buongiorno, miei amici
kas teadsite, et San Franciscos on filmitud üle 600 filmi? Nende seas näiteks Clint Eastwoodi Dirty Harry, Will Smithi Pursuit of Happyness,Robin Williamsi Mrs. Doubtfire ja või Brendan Fraseri George of the Jungle. Tänase päeva peaeesmärgiks oli jõuda linnaserva Golden Gate´i sillale ja etteruttavalt öeldes sinna me ka jõudsime. Sillale, mida ilmselt igaüks on postkaartidelt või telekast näinud ja kust meeldib inimestele kogu maailmas enim alla hüpates oma eluga foldida. Suur ja pikk ja punane, eksju. Like a firetruck! Ühtlasi on see ka väravaks Vaikselt ookeanilt Ameerika mandrile. Teekond sillani pidi kulgema linnaliinibussiga, mis on siin linnas ilmselt metroo, auto, takso, jalgratta, homotrammi(väike, edev ja mitte kuigi otstarbekas) ja ilmselt isegi jalutamise järel valik number 8 või 9. Ilmselt seetõttu käiski meile vajalik liin napilt korra tunnis ja täpsetest kellaaegadest polnud aimu ei meil ega ka igati abivalmil hotellipersonalil mitte.
Nii me ootasimegi tänaval ligemale tunnikese ja kui lõpuks bussi peale saime, selgus, et pileteid ostetakse plekist automaadist, mis üleliigset raha tagasi anda ei taha mitte. Seetõttu kujunes kolme 2 dollarilise pileti lõpphinnaks 20 dollarit, kuna see oli väikseim kupüür meie põhjatus rahakotis.
Anyways...sillani me jõudsime, sõitsime bussiga üle ja tagasi ja siis veel korra jalgsi üle ja tagasi. just to be sure. Silla kogupikkus on veidi üle 2,7 kilomeetri, niiet peaaegu 7 staadioniringi. ja siis veel muidugi tagasi. Autojuhtidelt nõuti silla ületamiselt 6 dollarit, jalakäijad, keda jagus pea igale ruutmeetrile, sellest pääsesid.
Kui sild vallutatud, siirdusime tagasi hotelli poole ja tegime kõrvalpõike õhtusöögi eesmärgil taas hiinalinna, kus tervitas meid päevinäinud kollane vanamees teekannu ja multikeelse menüüga- hiina ja inglise. Teisel päeval polnud kevadrullides enam seda erilist sädet, ent Tasty endiselt!
koduteele jäid veel mõned chinese buduarrrrrid, kust võis leida Stewie Griffini ameerika jalgpalle, lehvitavaid portselankasse ja Mao Zedongi portreesid.
Today´s Fortune Cookie: "Use your abilities at this time to stay focused on your goal. You Will Succeed."
Saame näha! see on siis tähaseks kõik.

DAY 2

Hej, min dyraste vännerna!

Väikeste kollaste inimeste hotell tervitab meid meeldiva naeratuse, kange kohvi ja pisut kuivanud saiakestega. Uus päev on alanud ja olen endiselt pagasita (loe: hambaharja, vahetussärkide, snussi ja bokseriteta)
Kui hommikused tähtsamad asjaajamised netis aetud Orkut.com hooldatud ja kodustele kaasvõitlejatele „head ööd“ soovitud võime siirduda mere poole. Kes on kunagi mänginud Tony Hawk´s Pro Skateri 4 osa, mäletab kindlasti San Fransisco sadamakaid ja merilõvisid, sest just seal ja nendega me oma päeva veetsime. Tuleb kiita mängu tegijaid, kuna äratundmisrõõmu jagus kuhjaga.
Minule, kui vastsele ajaloo riigieksami sooritajale, pakkusid põnevust ka Teise maailmasõjapäevilt pärit allveelaev USS Pampanito (SS-383) ja hallikas sõjalaev Jeremiah O´Brien, mis oleks olnud mõne dollari eest kenasti külastatavad.
Pampanito olevat teinud oma WW2 karjääri jooksul Vaiksel ookeanil 6 patrullreidi, mille jooksul laskis põhja 6 ja vigastas 4 jaapanlaste allveelaeva. GREAT SUCCESS(Y)!! Like they say… There is no marine like a submarine;) O´Brienil oli aga au osaleda 1944. aasta Normandia dessandil ja vedada jänkisid Euroopat vabastama

Õhtusöögiks siirdusime China Towni, mis erineb nii mõneti Tartu omast. Kui oled kunagi tellinud Tsink Plekk Panges magus-hapu kana, siis korruta saadud maitseelamus näiteks kümnega ja sa pole endiselt ligilähedalgi! Väiksed, usinad hiinlased juba tunnevad asja. Fortune Cookie ütles mulle, et ma saan lähiajal ebatavalisest allikast suure hulga raha. Kas ilmselge vihje Las Vegasele???
Aga see selleks… homme ootab pikk ja punane Golden Bridge, mis võiks minu arust olla proovikiviks kohalikele üliõpilastele.
Seniks kõike paremat.
yours sincerely.

DAY 1

Äratusmeloodia „Laskoviy May- Belie Rozi“ tapab kiirelt une-Mati. Kell on 4. 30 ja Tallinna on juba ärkvel. Räsitud kass jookseb üle tänava; vuntsidega mees teeb aknal suitu. Kiire lonks kohvi peaparanduseks sisse ja püksid jalga. Või vastupidi. Kollase taksoga lennujaama jõudes on kell 5. 45 ja vaid tunnike on jäänud kauaoodatud lennuni.
Esimene lennuk nimega „BJ“(god knows what they stand for) lend viib meid vahemaandumiseks Saaremaa kunagiste peremeeste pealinna- Kopenhaagenisse. Kuna järgmise lennuni on aega pea 8 tundi, võtame rongi südalinna, et langetada mütsid kadunud muinasjutuarhitekti Hans Christian Anderseni monumendi ees. Kohustuslik jalutuskäik sadamakail käib loomulikult asja juurde. Linn nähtud ja kümnepalliskaalal kõrge kaheksaga hinnatud, siirdume tagasi lennujaama, kus ilmselt tiirleb inimesi sama palju kui mõnes Eesti väikelinnas, näiteks Põlvas või nii. Lend üle Atlandi algab kohaliku aja järgi kell 15 40. Lennukiks SAS Airbus 340-300. Igati uhke: ekraanid igal seljatoel ja tasuta õlle ja kolm vastadopteeritud nutvat last Leedust teevad reisi meeldejäävaks. Ümberistumine Chicagos ja lennu viimane etapp võiski alata. Kui teil seal kallil kodumaal hakkas kellaaeg tiksuma pühapäeva hommikutunde, jõudsime meie (kohaliku aja järgi 22. 30) lõpuks kohale linna, mille küngastel sõidavad väiksed homotrammid ja kus veedab mugavalt aega Robin Williams. Ajavahega võitlemisest lõhnavates sokkides, tumedate silmaalustega üllatatakse meid suurema osa meie pagasist jätmisega Chicagosse. Lubatakse küll järgmiseks päevaks hotelli tuua, aga saame näha. Siinkohal olekski arukas esimeseks päevaks lõpetada. Good Night and Good Luck!

proloog

Tere blogi, kirjutan sulle esimest korda… Otsustasin vaevaks võtta ja üles tähendada mõningad märkmed käesolevast retkest Atlandi taha, et endale ja ehk ka kamraadidel kodumaal pisut elevust luua. Tekkiva teose kangelased otsustasid teoks teha emakese ammuse unistuse ja pojakesed ühendriikidesse viia. Pojad ,viisakate härradena, ei lasknud ennast kaua paluda ja reis oligi otsustatud. Sihtkohtade osas jõuti kiirelt konsensusele. San Fransisco- Los Angeles-Las Vegas ja neid ühendav road trip mööda läänerannikut. Ootused on suured ja elevus võtmas maad. Õnnestumise korral keevitub see pea kolmenädalane tervikkogu bestselleriks ja tulevik saab olema helge. Ausõna.